Coffee and cupcakes

Coffee and cupcakes

Saturday, April 6, 2013

Finding Dory

Ja kuna ma FB's enamasti midagi ei jaga ega ringi mölla, siis saan ära kasutada oma blogi ruumi, kuhu on alati nii tore kõike kirjutada. Midagi ei saa midagi (dis)like'da ja kommenteerima ei kipu niikuinii keegi. 

Finding Dory tuleb kinodesse 2015. God ma armastan Ellen Degeneres'i ja ei jõua ära oodata et oma lemmik(mängu)kala oma lemmiksaatejuhi häälega kinos näha. Kusiganes ma siis sellel hetkel ka ei viibiks, palun keegi tulge minuga kaasa seda vaatama, tänks musi(d)! 

Going vegan is expensive? Please tell me more how eating McDonalds's has saved you a fortune


Neljas kuu veganina ja nüüd on kuuldud-nähtud juba igasuguseid reaktsioone. Küll jäävat mul kõikidest ainetest puudu, küll raiskavat ma mõttetult raha vaid taimsete toiduainete ostmiseks jne. Bitch please. Kui ma olen otsustanud surnud loomi mitte süüa, siis on see küll vaid minu isiklik otsus ja küllap olen ma ka piisavalt uurimustööd teinud, et teada, mida ma peaksin lisaks sööma, et vajalikud toiduained toidust (või ka lisandite näol) kätte saada :)

Mulle meeldib jäädvustada, millega ma köögis hakkama olen saanud. Ning kui väljas käies toit eriti isuäratavaks ja kaunilt presenteerituks osutub ja telefon kaasas juhtub olema, oleks ju patt pildistamata jätta. Et aga palavalt armastatud blogger ei luba mul enam pilte siia otse lisada, hakkasin ma  usinalt kasutama jälle fotki.com teenuseid. Vähemalt tema ei jäta mind minu uuendamata op. süsteemi ja safariga hädasse (jaa, ma olen endiselt 10.5.8 peal. Luban naerda.).
Kallis blogger.com, kes Sa üritad sundviisiliselt siin vaikselt kõiki Chrome peale ümbes suunata- unusta ära. :) Kes tahab pildimaterjali, see klikkab iga posti lõpus (kui olen võimaldanud) albumile ja sisestab antud parooli. Väike lisaliigutus küll, aga ehk ikka ära ei tapa.

Meie köök
Parool: blogi123

Üleüldiselt läheb kõik ikka tõusujoones. Groomerina olen palju arenenud ning vaikselt loodan hakata isiklikku varustust ostma. Aga kõik ikka tasa ja targu.
Töötan nüüd Petique salongis. Ülemuseks on Linda ja ainsaks kolleegiks Josie. Olgugi et meil on päris arvestatav vanusevahe, on ta mulle rohkem nagu ema-vanaema eest ja hoolitseb selle eest, et ma ennast uues töökollektiivis mugavalt tunneksin. Ühtlasi teeb ta igal hommikul ka kohvitiiru ning selle eest olen ma talle ka väga tänulik. Soja-latte on minu päeva alustamiseks üks olulisemaid asju.

Vahepeal olid jälle tõsised koduigatsushood, aga ega nendest vist päriselt ja lõplikult lahti saagi. Fakt on see, et ma olen kodust kaugel ja oma inimesi pole ma näinud juba tükk aega. Siiski on mul jäänud täpselt sama kogus inimesi igapäevaseks suhtlemiseks-skypetamiseks. Et te ka ära ei väsi mu nunnud! Üleüldse ma mõtlesin, et ma peaks teile mingi avaliku tänukirja kirjutama jälle, sest ma ei kujuta ette, mis ma ilma teieta teeks. A samas ma ei taha lame ka olla. Las ta jääb siis. Te teate ise ka kõike seda  juba. Andresele-Martinile aga jõudu ja edu! 3 kuud tuleb jälle ennast tõestada ja ületada. Ma luban, et pühapäeviti olen ma teile alati olemas. Olenemata ka sellest 11-12 tunnilisest ajavahest!


Ahjaa, viimase aja pommuudis on muidugi see, et me avastasime Annikaga magamistoast roti. Noh, sellise korraliku halli metsistunud õuduka. Kaks naist ja rott magamistoas- seda kiljumist vist ei annagi kuidagi kirjeldada ? Hea on, et me majas elame, mitte korteris. Päris kahju hakkaks naabritest. Et aga me oleme MacGyverid, siis leidsime kohe ka augu (järgnedes roti piiksumisele mu garderoobis) ning toppisime sinna ette kaks mitte eriti põnevat raamatut. Ausalt, kesiganes Sa ka nende teoste autor olid, südamlikud vabandused. Samas, kui Sinu elutööks saab ka kahe neiu öörahu tagamine, siis minu meelest well done sir, well done!


Olgu, aga igatahes ma lõpetan nüüd. Mul on leivategu jälle ees ja naine lõpetab ka kohe töö ja nõuab süüa. Ma tänan tähelepanu eest ja püüan edaspidi vähe aktiivsem siin blogis olla. Ma ei tea, kuidas mul see nii käest ära läheb ikka vahepeal. A olge edasi ilusad ja targad.
xx
P.