Kiss it goodbye

Ma alustan enda blogipostitust selle minu jaoks üliolulise teadaandega. Finally! Ja fakt, et ma like'n Austraaliasse tulemise tweeti näitab vist selgelt, et ma tunnen ennast päris kohalikuna juba...

A tegelikult ma pole päris pikka aega siia süvenenult kirjutanud. Ma privaatblogin küll tunduvalt usinamalt, aga ega ei saagi kõike enda elus toimuvat avalikult üles riputada. Mitte, et seal midagi varjata oleks, sest ma olen ikkagi eeskujuliku käitumisega pailaps. Aga just in case. Kui näiteks mõni kitsa silmaringiga (kade/kibestunud/nsm bitch?) kaasmaalane juhtub halvas tujus olema- mitte ei tahaks ette jääda.

Kes veel ei tea, siis töötan nüüd kahes erinevas salongis 6 päeva nädalas koerte groomerina. Üks salongidest on kliinikuga ühes hoones ning kuna sealne kollektiiv on äärmiselt sõbralik ja avatud, puutun kokku pidevalt ka erinevate loomade haiguslugudega. Ma olen õiges kohas, lõpuks ometi. Oma lemmiklinnas, lemmiktöökeskkonnas, lemmikinimestega (loomulikult kui te siin oleks, oleks elu VEEL lillem).
Natukene peab vist ära mainima ka Dave'i. Kes luges mu LSA kogemust Gucci ülikonnas fancyde meesülemuste kohta, siis... *embarrassing* Noh, Dv on üks nendest. Aga kuigi ma jätsin LSA, jäi tema alles. Ja püsib. Tänud talle- minu teadmised kohvikute ja kõikvõimalike restoranide/meelelahutuskohtade kohta Perthis ja selle lähiümbruses on hoopis suuremad. Funny story hey? Good times.. Aga las see nüüd jääb. ;)
Ma olen viimasel ajal nii palju teinud ja käinud, et ma ei oskagi seda kõike korraga kokku võttagi. Cara on fantastiline sõbranna ja mul ei ole sõnu kirjeldamaks, kui palju naeru meie päevades on. Samas, polegi nagu põhjust kurvastada- kõik on kuidagi liiga hästi. Tükk aega olen juba mõelnud, et kas ma peaksin selle rõõmust rõkkava postituse ära tegema või on see kuidagi nagu ärasõnumine. Noh, tegin ära, vaatame nüüd, mis saab.
Markkol on järgmine nädal maja vaba (ilusat reisi tema majakaaslastele, kes sõidavad nädalaks Balile!), mis tähendab, et ma kolin vähemalt nädala teiseks pooleks tema juurde sisse. Esiteks on mu töökoht tema kodule lähemal ning teiseks on Dv-l samas rajoonis hooaja kõige olulisem mäng- nad jõudsid oma liigas finaali ;) Jep, nüüd siis lisandus mu jalgpallihaigusele korvpall ka. Ise ma küll kumbagi mängida ei mõista, aga ma võin tribüünil ilus olla ja kõva häält teha. Close enough!

Vajalikud viimase ajal jagamata jäänud laused/statementid/soovid:

* Welcome, Penelope!!!!

* Rösterist ei tohiks kunagi paljakäsi crumpetsit välja urgitseda

* C jättis võtmed Festivasse ning see pisiasi meenus talle just siis, kui ta autoukse kinni oli löönud. No harm done. Meil on omad trumbid taskus. Festiva 0: 1 Crazy People

* Andresele ja Martinile elan iga päev kaasa. Küll oma peas, küll Skype vestluses. Canadasse ja Ameerikasse õhumusid ja kallid ja kõik jutud. Müüge, mu maailmavallutajad!!!!

* Jätke meelde: Sky is the limit!



Kskskskksksksksksksksssss!!!!
P.