Mul on nii kahju, tädi Leida, et me ei jõudnudki sinna vanalinna kohvikusse, kuhu me igal aastal kasvõi korra-paar käigu tegime, et kreemikookidega patustada. Ei jõudnud ma külla, et tundide viisi jutustada ja vanaisa naljade üle naerda.
Kaks aastat on ikka kuramuse pikk aeg- selle ajaga ma olen kaotanud oma vanaisa ja ühe nendest vähestest sugulastest, kellega ma päriselt ka lähedane olin- vanatädi Leida. Ma lubasin endale nüüd selle aja, et ennast muust välja lülitada, et lihtsalt mäletada, mis veel meeles on. Praegu siin kaugel on mul tädi Leidast vaid 2 postkaarti. Aga eks kõik, kes teda tundsid, mäletavadki teda sellisena, nagu ta alati oli. Pikkade brünettide juustega, alati väljapeetud riietusega, ülipeene figuuriga tädi, kes peaaegu kunagi ühitransporti ei kasutanud, sest tema pikad peenikesed koivad viisid teda kõikjale vaid jala. Ei kurtnud ta kunagi haiguste üle, ei oskagi nüüd teada, kas ta lihtsalt hoidis kõike endasse või siis ta oligi (kuni lõpuni) tugev naine.
Kahju on ja valus. Mul on nii kahju, Kätlin kallis. Meie kaotus on kirjeldamatu ja ootamatu. Jaanuaris lähme paneme koos küünlad ja ütleme head aega.
Puhka rahus, mu kõige kallim tädi Leida.
Sinu Pämmikene.
Coffee and cupcakes
Sunday, October 27, 2013
Friday, October 25, 2013
Isn't it just
"You know you are capable of doing anything when you have pushed your whole fist right in the gullet of the dog twice your size."
P. Liimer
Täiesti tavaline päev tööpostil. Hommikune rutiinne tabletikuuritamine. Kahjuks see koer-loom vabatahtlikult lihapalli sees oma pille ei nosinud. Raske õppustel, kerge lahingus!
![]() |
Ja stackis värskelt groomitud Merrinda Memoirs Of All Time.
|
Wednesday, October 16, 2013
Iseenda Instagram
Uhiuus! Luks-uni
Merrywell!
Kõik, mida ei tohiks teha:D Pardimusu, tequila shotid, 3-kilone telefon ja pubi tualett. Häbi-häbi.
Hea soe.
Kaks lambukest.
Isegi Mila teab, et suvi on kohe-kohe siin!
Wednesday, October 2, 2013
I double dare
Meil on internet! Weeeeeee!!!! Lõpuks oleme meie ka asjadega kursis.;) Aega võttis ja mitmeid pikki telefonikõnesid, kaablimeeste külastusi ning teenuspakkujatega meilimist ning saime minu meelest üpris hea diili. Ja kui Carolin Kardashianitega liiga hoogu ei lähe (bahahha, just kidding), siis peaksime antud dataga hakkama saama.
Kirjutamiseks pole mul sisuliselt ikka kunagi aega, sest kui ma parasjagu tööl ei ole, siis ma harilikult kas a) tegelen koeraga, b) teen granny-nappi, c) jauran Annikaga kuskil (sest meil pole koos kunagi igav), d) võtan Caroliniga Melbourne'i, e) kõik ülal toodud korraga. Seega võite omad järeldused teha. + meil on Eestiga 7 (pühapäevast 8) tundi ajavahe, kuidagi ei klapi skypega. Va Andrese-Martiniga, kes mul niikuinii igapäevased kamraadid on- ajatsoonist, manneri erinevusest jms hoolimata. Endiselt, parimad poisid, keda iial soovida võiks.
Vahepeal on mul Annikaga aasta saanud. Mu elu parim aasta, kahtlemata. Käisime meeldiva interjööriga vege restoranis, võtsime südalinnas imeilusa hotellitoa ja tellisime mitu pudelit šhampust. Lihtsalt sellepärast, et we can. On ju tegelikult ka, mida tähistada. ;) Tõenäoliselt üks pentsikumaid couple'id, aga f ta on hea. xx
Mila ikka kasvab ja teeb nüüd kõikvõimalikke trikke. Ma ikka ei suuda uskuda, kui suur vahe on koeral ja koeral. See töötahe ning samas selle kõrvalt eriline õrn pühendumus oma omanikule. Külmaks küll ei jäta. Aga et meie majas kõigil on mingi oma kiiks, siis Mila huvi sokkide ja tualettpaberi järele on pigem obsessiivset laadi. Kui wc uks lahti unustada, siis õige pea on terves majas "lumi" maha sadanud ning kui laundry ruumi tahad lahti jätta, siis ole inimene ja pese oma sokid kohe ära, vastasel korral Sul lihtsalt ei ole neid enam. Kusjuures on olnud ka olukordi, kus ta disainib soki oma äranägemise järgi (nt et suure varba kohale väike auk ja teine väikese varba juurde) ning siis paneb selle pesukorvi tagasi ja kui Sa kiiruga siis pesu pesema viskad, saad disainer Mila tööst alles kuivama pannes (halvemal juhul jalga tõmmates) aimu ;);)
Õnneks saan teda tööle üpris tihti kaasa võtta, sest 200 looma juures, kelle eest ma igapäevaselt hoolt pean kandma, ei ole üks Mila enam ees või taga. Pealegi on ta kennelite vahel saba püsti tsillides nagu boss kohe. Kõik koerad kadestavad- tõenäoliselt talle see meeldib, muidu ta nii paaniliselt ennast minuga kogu aeg kaasa pakkida ei üritaks.
Eile lõppes 2 nädalat kestnud Royal Show, kus ma silitasin 700-kilost lehma ja toitsin pisikest lambukest käest; kulutasin mitusada dollarit, et Milale näitusteks produkte ja vingeid rihmasid osta (hopeless...), degusteerisime kohalike farmerite toodangut ja elasime muidugi Team Tina'le kaasa, kes Anubiga ( vaaraokoer) BOB'i ja oma sinise borderiga (BM2) võttis, meeletus konkurentsis. Ayeee, neid emotsioone!!!!
Siis seda veel, et ma nägin teist korda elus Live'is Rihanna ära. Ma juba sellelt Victoria Secretsi videost (vist 2012 show) teadsin, et mul on väike celebrity crush, aga pärast live'i ma ei suudagi enam muule mõelda. Õnneks Annika jagab mu vaimustust, kuigi kui ma eile kella 00'ni öösel audacitys möllasin, et endale sobiv Unapologetic albumi lugu helinaks konvertida ja meie musipildi wallpaperil Rihanna vastu vahetasin, sain küll paar "rolling eyes" impressionit. Aga mis seal ikka, ma annan endale 2 nädalat, et üle saada, kui siis ka paremaks ei lähe...Nine one one...
Ma pean kiiruga lõpetama nüüd jälle. Dave on poole tunni pärast siin ja ma olen pj'de väel. Pidime kiired kohvid ja sushid tegema, enne kui ma õhtusesse vahetusse tööle pean kiirustama. Mis seal ikka. Olge musid, mul on kogu aeg, mida rääkida. Aga lihtsalt peate veel kannatama!!!
Paipai!
Kirjutamiseks pole mul sisuliselt ikka kunagi aega, sest kui ma parasjagu tööl ei ole, siis ma harilikult kas a) tegelen koeraga, b) teen granny-nappi, c) jauran Annikaga kuskil (sest meil pole koos kunagi igav), d) võtan Caroliniga Melbourne'i, e) kõik ülal toodud korraga. Seega võite omad järeldused teha. + meil on Eestiga 7 (pühapäevast 8) tundi ajavahe, kuidagi ei klapi skypega. Va Andrese-Martiniga, kes mul niikuinii igapäevased kamraadid on- ajatsoonist, manneri erinevusest jms hoolimata. Endiselt, parimad poisid, keda iial soovida võiks.
Vahepeal on mul Annikaga aasta saanud. Mu elu parim aasta, kahtlemata. Käisime meeldiva interjööriga vege restoranis, võtsime südalinnas imeilusa hotellitoa ja tellisime mitu pudelit šhampust. Lihtsalt sellepärast, et we can. On ju tegelikult ka, mida tähistada. ;) Tõenäoliselt üks pentsikumaid couple'id, aga f ta on hea. xx
Mila ikka kasvab ja teeb nüüd kõikvõimalikke trikke. Ma ikka ei suuda uskuda, kui suur vahe on koeral ja koeral. See töötahe ning samas selle kõrvalt eriline õrn pühendumus oma omanikule. Külmaks küll ei jäta. Aga et meie majas kõigil on mingi oma kiiks, siis Mila huvi sokkide ja tualettpaberi järele on pigem obsessiivset laadi. Kui wc uks lahti unustada, siis õige pea on terves majas "lumi" maha sadanud ning kui laundry ruumi tahad lahti jätta, siis ole inimene ja pese oma sokid kohe ära, vastasel korral Sul lihtsalt ei ole neid enam. Kusjuures on olnud ka olukordi, kus ta disainib soki oma äranägemise järgi (nt et suure varba kohale väike auk ja teine väikese varba juurde) ning siis paneb selle pesukorvi tagasi ja kui Sa kiiruga siis pesu pesema viskad, saad disainer Mila tööst alles kuivama pannes (halvemal juhul jalga tõmmates) aimu ;);)
Õnneks saan teda tööle üpris tihti kaasa võtta, sest 200 looma juures, kelle eest ma igapäevaselt hoolt pean kandma, ei ole üks Mila enam ees või taga. Pealegi on ta kennelite vahel saba püsti tsillides nagu boss kohe. Kõik koerad kadestavad- tõenäoliselt talle see meeldib, muidu ta nii paaniliselt ennast minuga kogu aeg kaasa pakkida ei üritaks.
Eile lõppes 2 nädalat kestnud Royal Show, kus ma silitasin 700-kilost lehma ja toitsin pisikest lambukest käest; kulutasin mitusada dollarit, et Milale näitusteks produkte ja vingeid rihmasid osta (hopeless...), degusteerisime kohalike farmerite toodangut ja elasime muidugi Team Tina'le kaasa, kes Anubiga ( vaaraokoer) BOB'i ja oma sinise borderiga (BM2) võttis, meeletus konkurentsis. Ayeee, neid emotsioone!!!!
Siis seda veel, et ma nägin teist korda elus Live'is Rihanna ära. Ma juba sellelt Victoria Secretsi videost (vist 2012 show) teadsin, et mul on väike celebrity crush, aga pärast live'i ma ei suudagi enam muule mõelda. Õnneks Annika jagab mu vaimustust, kuigi kui ma eile kella 00'ni öösel audacitys möllasin, et endale sobiv Unapologetic albumi lugu helinaks konvertida ja meie musipildi wallpaperil Rihanna vastu vahetasin, sain küll paar "rolling eyes" impressionit. Aga mis seal ikka, ma annan endale 2 nädalat, et üle saada, kui siis ka paremaks ei lähe...Nine one one...
Ma pean kiiruga lõpetama nüüd jälle. Dave on poole tunni pärast siin ja ma olen pj'de väel. Pidime kiired kohvid ja sushid tegema, enne kui ma õhtusesse vahetusse tööle pean kiirustama. Mis seal ikka. Olge musid, mul on kogu aeg, mida rääkida. Aga lihtsalt peate veel kannatama!!!
Paipai!
Subscribe to:
Comments (Atom)

