So what

So what we get drunk, so what we smoke weed. We're just having fun, we don't care who sees. So what we go out, that's how its supposed to be. Living young and wild and free!!!!!

Rafters, Alligator ja palju-palju nalja. Pisut käest ära läks nv, esimest korda üle pika aja.Aga ma võin 100% öelda, et see oli seda väärt. Alligator on nagu külmaveeallikas, kus saab sama vett juua pmts, mille sees ujud. Siin on NIII ulmelised temperatuurid, et jääkülm vesi on täielik luksus. Kraanist Sa külma vett naljalt kätte ei saa, pigem tuleb mingit leiget või toasooja. Ostsime eile nelja peale (Markus, Kaspar, Dave) 48 siidrit. Reedel olid ananassimahla-viinakoksid ja külmad coronad. Reedel oli klubi, laupäeval olime looduses. Mulle jääb eluks ajaks meelde, mida Jessy Markusele klubis ütles "You're such a lucky bastard. Really. If u screw up with her, i'mma kill u. This girl is GORGEOUS in every way". Me lihtsalt naersime. Aga sellist asja on alati nii üllatav ja samas hea kuulda. Ma olen nii tänulik neile, kes minust hästi arvavad ja minus pettuma pole pidanud. Aitäh teile,ma püüan teid mitte alt vedada.

Te ei kujuta ette ka, kui palav mul on. 3 x päevas duši all ja ikka ei saa sammugi astuda, ilma et keha juba läigiks. Ma ei kujuta ausalt ette, mida Dave praegu tööl teeb, sest ta jõudis siis koju, kui oli aeg tööle minna (poisid teevad mul täna ka tööd, raha tuleb, raha tuleb:D). Üldiselt on stabiilselt lahe. Kui muidu on eestlased siin ikka väga ulmelise mainega, siis mina olen pigem oma rida ajanud ja sellest jamast puutumata jäänud. Eestlasi on siin juba üle 20 kindlasti ja neid tuleb pidevalt juurde. täna tulevad veel ühed. Aga nad elavad kõik autodes-looduses ja politseid on neile juba nii palju trahve teinud. Ma olen NIII õnnelik inimene, et mul on mu hotellituba ja hea töökoht ja muidugi Siobhan. Uusi tuttavaid on nii palju ja kõik on nii armsaks saanud.

Ahjaa, mul on uus hüüdnimi- Bämby. Ja mu poisid kutsuvad mind nüüd nii, kui nt vaja kasulik olla on või nsm. Või selleks , et mul närvidele käia. :D Ma koristan tube, ma teen süüa, ma teen hommikuti nende voodid ära. Ma lihtsalt ei suuda korrastamata toas elada.:D Ma püüan mitte liiga emme olla, aga ma ei saa. Ela ise kolme põrsaga koos, vaata, kui hea on.:D Kuna meil on öösel üsna külm kont, siis ma vahel käin neile lina ka peale panemas. Ja isegi kui mul pole vaja tööle minna, panen endale äratuskella, et neid üles ajada. Selline elu lihtsalt. Aga nad on mulle olemas selle eest. Ja kui mul midagi vaja on, siis ma tean, et ma saan neile loota. Ma tean, et saan. Lihtsalt elu on õpetanud, et kõige targem on kelleltki mitte abi paluda ja iseendast maksimum anda. Aga no selliste asjade puhul nagu poekottide tassimine vms olen ma lahkesti nõus abi vastu võtma. :D

Reedel on Siobhan pohmelliga tööl. 0 minutit maganud. Tegin 3 x kiiremini tööd, selg oli täiesti tundetu (ahjaa, ma olen avastanud uue nipi- kui selg rängalt haiget teeb, siis on vaja hakata veel hullemini koormust andma, nii et lõpuks valu enam ei tunne. Ainuke miinus- kui töö läbi saab, siis on soovitatav kohe ennast kasvõi põrandale pikali visata, sest see valu, mis seljast läbi käib, on täiesti halvav), aga see-eest oli mul nii kohutavalt äge nv, et ma ei oska nuriseda.

Kõik on positiivne, ma unistan suurelt, ma elan suurelt, ma naudin oma minuteid ja kõike, mida mul on võimalik. Sky is the limit ja no regrets.

11.01.12

Lase aeg jookseb liiva, aeg on habras kui klaas...

Kell on kuus läbi, pikk tööpäev on seljataga. Davidiga hotellitoas, Markus on eestlastega ja Kaspar JP juures. Dave sööb mingit imeasja, ma rahuldun oma jorguti (ja kahe nutella saiaga (A)). Tööjuures tapsin täna rotipojad ära (ja, ma sisuliselt nutan iga kuradi kord, kui ma seda tegema pean, aga ma ei suuda vaadata, kuidas keegi teine seda nautides teeb) ning nägin, kuidas töökaaslane nahkhiire ära uputas... + ma sain täna enda esimese ämblikuhammustuse kätte. Õnneks pole mürgine, aga laks tuli otse kaela peale. God, kui ebameeldiv ja niiiii hirmus. Töö on endiselt ulmeliselt raske, aga Siobhan (inglise tüdruk, kellega ma koos shedis tööd teen) muudab asjad vähe lihtsamakas. Mängisime täna meeste ja naiste nimede peale sõnademängu (ja ma eesti nimesid ei kasutanud:D) ja aeg läks vähe kiiremini. Sel nädalal pean reedel (ja v-o ka pühapäeval) töötama, sest banaanihinnad tõusid jälle (kast maksab nüüd 20, mitte 8 dollarit) ning meil on topeltkoormus. Iseenesest on see hea, sest raha saab rohkem, aga arvestades neid seljavalusid, mis mul on, ei tasu nagu väga ära. Väga oluline tähelepanek: Rihanna- Where Have You Been on raadiohitt siin ;) Niiet need, kellele ma ütlesin, et sellest saab hitt: OLEMAS:D

Midagi väga eriliselt uut polegi muidu. Ikka tööle –koju ja Dave’ga filmikas. Meil need igaõhtused . Nüüd on mu toakaaslased ka arvamusel, et me oleme koos, sest me oleme enamasti tema voodis, kui nad koju jõuavad. Töökaaslased veel ei jaura, aga kui Dave nende märkuste tegemist ei lõpeta ja töö ajal mind sülle võtma ei tule (+ pidevalt totra näoga naeratamist, kui ma talle otsa vaatama juhtun:D), siis ilmselt tuleb sealtpoolt ka midagi. A las ta olla. Meid ei huvita ja meil on hea. ;)

8.01.12

Ainult täna ööseks ma jään Su kõrvale (pühap, 8.01.12)

Istun Markusega motellitoas, lebotame oma voodites ja naudime Viimast. Halb on see, et kell on alles pool üks päeval ja me ei viitsi absoluutselt mitte midagi teha. Eestlased on kõik Alligatoris (veekogu 30 min autosõidu kaugusel hotellist), me otsustasime koju jääda. Eile üle pika aja sain sõnumid nii Adamilt, Jezzalt kui ka 2 kõnet Eestist (Gammy ja Undress), niiiii hea oli neid kuulda.
Nädalavahetus oli iseenesest väga mõnus. Homme on jälle esmaspäev ja pikk töönädal võib alata.

PS: Vahemärkusena: eile öösel oli meid hotellitoas mitte 4 , vaid 5. Sest Dave tõi meile mälus peaga naise siia. :D Ma naeran. :D Kes teemat teab, see teab.

Avastasin siin lähedal ühe basseini, mis maksab 3 dollarit (päev) ja solberda palju tahad. Võtsin päikest, rüüpasin külma siidrit (Snake bite) , õhtul käisime klubis. Ilmad on võimatult palavad, õhku eriti pole ja päikese käes olla ei kannata. Õhuniiskus on praegu küll 65% , aga midagi hindata pole ikka :D
Praegu midagi rabavat rohkem pole. Sain telefoniarve ka Eestist. 100 eurot.:D What a joy. Ma olen nii uimps , et ma ei jaksa rohkem kirjutada. Panen mingi filmi peale ja keeran pikali ära. Püüan mitte magama jääda, sest muidu ärkan ma öösel 2 üles ja pean 3 tundi äratuskella ootama. :D
Tsau musid!

04.01.12

What doesn’t kill you makes you stronger

Prob parim aeg kirjutamiseks, sest nii palju on jälle muutunud-juhtunud. On kolmapäev, neljas jaanuar. Kell näitab veerand kaheksa õhtul. Istun enda hotellitoas. Küsisin Mckaysist ettemaksu eile ja ütlesin et mul on seda raha vaja. Seega sain ennast hotelli check-inida ning kui tahan, siis võin 4 x päevas ka duši all käia:D Kõik eestlased elavad nüüd autos, oma elamistes vms. Ühesõnaga poleks mul niikuinii võimalik enam ka autot kasutada. Jagan tuba kolme kutiga. Kaks eestlast (Kaspar, Markus) ja mu britt Dave. Absoluutselt kõik on 100% kindlad, et mul on Dave-iga teema, eestlased muidugi teada-tuntud selle gossipi poolest, aga isegi muud rahvad küsivad juba. Mitte, et see üldse kellegi asi oleks, aga Dave on mu väga hea sõber ja me tõesti teeme kõike koos, aga seda sõbra mõttes vaid. Ja kes veel ei tea, siis Dave on 25-aastane inglane, tõmmu, hästi sõbralik, tätokaid täis ning mõned needid on tal ka (ma ei hakka lahkama, kus need kõik on:D). Vaatame filme, käime poes, teeme süüa ning nüüd ma läksin temaga koos ka tööle. Vahetasin ühesõnaga töökohta ja teen tänasest tööd Obie banaanifarmile. Vahetusel väga suurt põhjust polnudki, liht kuna Dave seal töötab ja me nkn kogu aeg koos, siis just ühe koha vabanedes läksin asja tsekkima. Ja tegelikult õhkkond on palju mõnusam... Väike farm, austraalia karjakoer jookseb ringi, eemal aedikus on hobused, farmis löövad töötegemises kaasa nii väikesed peretütat-perepoeg, kui ema-isa. Tööpäevad on pikemad ning selg saab väga hullult retsi, aga.. What doesn’t kill you, makes you stronger.
Käisime just poes, Dave teeb praegu köögis burgereid (päris beefiga (H)) ja mina tõin maapähklivõid ja vaarikamoosi (ja muidugi röstsaia). Praegu pole kedagi toas, niiet saan rahulikult oma kodujuustu süüa ja smilersit kuulata ja siia wordi kirjutada.
Ma ei suuda üldse uskuda, kuhu elu mind toonud on ja mis olukorras ma olen ja millega üldse tegelen. Tööle minemiseks pean tõusma 5.00 ja 5.40 võtab auto meid peale. Tööle hakkame 6.40 ning tööpäeva lõpetame 16.00. Pause on vaid kaks. Täna olen isegi hästi vastu pidanud (ilmselgelt mõte sellest burksist ei lase magada + täna on Dave-i kord film valida:D), üldiselt olen ma kogu aeg surmväsinud ning üldse ei jõua kohale, kuidas kurat ma võisin kunagi kurta, kui tööpäev kell 8.30 algas. :D
Iga kõne ja sõnum Eestist-eestlastelt teeb sisse niii hea sooja tunde. Ma olen juba kuu ära olnud ja mind peetakse ikka veel meeles. 6 x sama palju vceel ja ma olen kodus musid!!!!!!!!! Kõigile neile, kes mind julgustanud ja lohutanud on- aitäh, aitäh, aitäh!!!!!!! Rääkisin teist kõigist ka brittidele, mitte keegi ei suuda uskuda, et mul nii ägedad sõbrad on. Siin suhtutakse üldse EST-sse pigem halvasti (sest eelnevad kogemused on negatiivsed) ja ma olen isegi mõelnud Soome peale üle minna. :D Aga ei, eestlane olen ja eestlaseks jään, isegi kui see mind just ei ilusta., ;)
Väga palju uusi tutvusi on ning põhiliselt suhtlengi brittide ja iirlastega. Saksa tüdrukud on ka ägedad ning paar ozziet on ka hea mulje jätnud.
Kannan kogu aeg jala ümber Meelika kingitud paela, kõrvas on Kaidi kingitud kõrvarõngad, kaelas Andrese kingitud kett, kotis Margiti võti ja käes /nii tööl kui kodus Martini kingitud Hello Kitty joogitops (väga hästi hoiab külma ja kuna hotellis pole alkoholi tarbimine lubatud, aga teinekord CM spiced gold siiski satub käeulatusse, on Hello Kitty tass ideaalne sellisteks puhkudeks:D). Ühesõnaga ma olen teist ümbritsetud, kogu aeg ;)