Baby I was born this way

Love yourself!

MIDA elu. Eile ma rohkem arvutisse kirjutada ei j6udnud, sest tegemisi oli nii palju ja kui me l6puks koju j6udsime, oli suht ainult 1 siht- voodi. Okei, tegelt enne me tegime uhed siidrid ja lippasime Como t2navatel hommikumantli (Mari) ja oos2rgi (Pamela) v2el paljajalu ringi. Aga et kuidagi kogu seda eilset kokku v6tta siis...

K2isime eile seal Mari tookohas. Ta tootab t2iiiiesti kesklinnas, iluuuuusas kohas. Manager utles et abi polevat vaja, aga et kui midagi vabaneb, ss ta utleb. Samas oli eile selline p2ev, kus omanik isiklikult tuli oma s6pradega sinna joogile. Ja neile j2in ma millegip2rast v2ga silma. Asi l6ppes selega, et nad istusid k6ik minu juurde ja uks omaniku s6pradest tegi mulle joogi v2lja ja hiljem utles siis, et kui ma olen ennast kenasti sisse seadnud Aussis, siis ta hea meelega tutvustaks mulle linna. M2rr vaid naeris sellepeale ja patsutas õlale "Trust me, kui juba omaniku s6ber Sinuga välja tahab minna, saad Sa selle too kindlasti". No ei tea, kas ikka k2ib nii lihtsalt k6ik. Loota ma ei julge.

Igatahes olulisi t2helepanekuid: PALAV on; ma s6in maailmaparimat sushit (kuigi meie tehtud oli ka hea:D); ma n2gin Perthis terve p2eva jooksul uht koera ja selleks oli vilkuvate traksidega taksikoer(A); passion fruit-i ja watermelon-i v2rskelt pressitud segumahl on absoluuutselt vaieldamatult k6ige maitsvam ja 2gedam maitseelamus.

Ahjaa, eile sain kokku Maiaga (ka EST ja endine klassi6de). Tema on nuud Perthis olnud 1 a ja 2 kuud. Tutvustas mulle k6iki poode ja t2navaid ning seletas muidugi ka kenasti 2ra, mida kuskilt osta tasub. Riidemood on siin niiii ulme. Ma siiralt ei kujuta ette, et ma niimoodi ringi k2iks, aga samas...Ozzie tunned juba kaugelt 2ra. Pean praegu lippama, meil t2na linnas palju asjaajamisi.

_____________________

Edit.

Kell on 16.41 ja ma olen jälle meie South terrace-i majakeses. TÄIESTIIIII lõpp, mis päeeeev. Aga hea uudis on see, et ma sain wifi parooli ja ma saan enda kullllakallli näritud õunaga netti. Ehk siis ma saan lubada endale ka seda luksust, et kirjutada täpitähtedega (niii kaunis on see kirjapilt meil ikka;)). Täna sain tuttavaks Lauriga, kes meile hommikul järele tuli ja linna viskas- Mari sõber. Tegime mulle ka kohaliku pangakaardi ning käisime üliiiiheas salatirestos. Ulme on see, et meil on ehitud kuntskuusk keset centre-it ja täna lauldi seal live'is jõululaule. Samal ajal krõmpsutasime salatit ja peletasime kajakaid/tuvisid eemale. Üsna kurb , et ma tulen Austraaliasse ja pean mingite tuvide ja kajakatega kaklema, samal ajal kui siin võiksid hoopis papagoid ringi lennata. :D A tegelt siin on küll igasuguseid eksootilisi linde, liht ma ei näe neid. Nad laulavad palju, aga nad on enamasti kuskil palmide vahel vms.

Ja siiis. Seoses selle tööga. Käisin jälle E Cucinas (see ongi see itaalia restoran, kus Mär töötab) ja ma ei saanud enda apple't seal laadima panna, et CV-d näidata. Mis ongi põhjuseks, miks ma praegu üldse Southis olen. Tulin siia CV-d tegema ja musti riideid otsima, sest meie tööriided peavad mustad olema. Oh joyful life. Nii palav on, et ilmselt peaks mingi megaminiseeliku ja topi välja võluma kuskilt kohrvis, mis on quite a challenge, sest mu kohvris on mingi meeeletult riideid ja asju ning mul ei ole absoluutselt aega seda lahti pakkida.

A see , kuidas ma koju sain, on tegelt hull huumor ikka, sest ma tuletan meelde, et see on mu II päev Austraalias ja ma pidin pmts liht täiesti lampi siia saama. Me oleme kõik korrad takso/autoga käinud ja mul polnud nagu ÕRNA aimugi, kuidas siia bussiga peaks saama. Mis buss, kust, mis peatuses maha, palju maksab jne. Seda enam, et ma tegelt ei tunne siiamaani seda majagi väljast ära , kus ma peatun.:D A no ma läksin sinna i punkti ja palusin siis bussinumbrit, millega liigelda võiksin. Andis mulle bussinumbri, sain kenasti bussi peale ka, aga tulin mingi 5 peatust varem maha. + ma hakkasin valele poole kõndima :D Ja kui ma siis lõpuks aru sain et 207 on pisut suurem number kui 55 ning ma suure tõenäosusega kõnnin vales suunas, jalutasid kaks üliiarmsat vanemat tädi mööda minust ja küsisid, et kas ma olen eksinud. Tunnistasin oma absoluutset segadust ja nii nad mind kenasti mu majani juhatasidki. Andsid veel oma numbrid ja palusid KINDLASTI helistada, kui ma nt bussipeatust ei peaks leidma vms :D Praegu , kui ma siin voodis laman, on küll selline tunne, et lihhhhhhhtttt sureks ära. Niii palav on ja ma ei taha teada, palju ma endale juba vett sisse ajanud olen. Lihtsalt selleks, et kuidagigi ära jahutada ennast. Ja ideepoolest peaks ma ju kohe tagasi linna minema, aga ma ei ole päris kindel, kuidas ma veel sellega hakkama peaks saama. Aga ei ole teha midagi, elu on karm. :D Ma otsin need riided välja nüüd ja hakkan liikuma vaikselt. Tsau musid.