Coffee and cupcakes

Coffee and cupcakes

Tuesday, December 20, 2011

What doesn't kill U makes U stronger

Pamela ja Mari

Ja nii ongi. Eestis on igasugused teemad ja isegi kui ma olen sellest pisikesest paigast NIIII kaugel, tunnen ikka kohustust kõigega tegeleda. See on ilmselt see Pämmi needus.

Vahepeal on blogimisse pikk paus jäänud, aga seda ikka seepärast, et muid tegemisi on palju olnud. Ma käisin Wembley Hotelis proovipäeval ning kui ma muidu olen ikka arvanud, et Eestis on ettekandjate elu raske, siis see, mis siin toimub, on ulmeline. Sa käid ringi nagu reaalne lihalett. Et siin on NII palav, siis palju riideid kanda ei saa. Et waitress peab pidevalt liikumises olema ja tööd on palju (eriti Wembleys, kus tööpind on ikka väga lai), on niigi lühikesed riided peaaegu olematud. Üritad oma väikese seelikuga paar kiiremat sammu teha ja pool kanni on paljas. Ja siis Sind passitakse nagu ilmaimet. Numbreid küsitakse palju ja tüdrukud on öelnud, et see mäng "Las ma pakun, kust Sa pärit oled" on väga popp. Tõsi, me näeme teistsugused välja, kui kohalikud. Ilmselt selles see nõks ongi.

Anyway, kuigi töö ma oleks saanud suure tõenäosusega, jäi see plaan mu jaoks ära. Eestlased Raner ja Martin liituvad meiega ning ostsime endale viiepeale auto (Mitshu Carisma, 1991 a auto) ning pühapäeva varahommikul põrutame 4000 km Perthist eemale- Cairnsi, banaaniistandusse. :D Aga palk pidi OK olema ja kuna Cairns on NIIIIIIII kaunis, siis tuleb see asi ära proovida.

Veits huumorit ka. Kuna me elame Bruce'i juures neljakesi (st 3 tüdrukut ja Bruce), siis ilmselt pole kanalisatsioon sellega päris harjunud, et vett nii palju rohkem läheb ja muud jutud sinna juurde. Siis avastasime, et vesi ei lähe enam alla :D Eile käis torumees ja saame jälle duši all käia ja wc-potti kasutada. Mida õnne nii väikesest asjast !:D Naersime kõik, et vähemalt me jääme alatiseks meelde kui tüdrukud, kes Su kanalisatsiooni umbe tõmbasid.

Tegelt on isegi väga kahju ära minna ja kuigi Cairnsist saab meie kodulinn ilmselt vähemalt kolmeks kuuks, on ikka selline tunne, et Perthi tuleme tagasi, siia on juba nii palju tuttavaid jäänud ja Bruce ütles et ta igaaahinna eest tahaks meid siia tagasi.+ siin on kõikidel tüdrukutel juba mingid oma kontaktid ja sõbrad ja töökaaslased (ja minul muidugi ka, Jezza nt).

PS, ma käisin RANNNNNAAAAS!!! Siin on niiiii ilus helesinine vesi ja liiiivarand. Ainus halb asi oli see, et ma põlesin räigelt ära ja pidin 3 päeva palavikuga kodus olema (story of my life:D) , aga ma isegi ei põe väga. Täna võtsin juba päikest peale ja tunnen ennast koos oma veepudeliga väga okeilt.
Siis kui Maria ja Mari mehi nillivad ja neid salaja pildistada üritavad. :D

Täna lubas Bruce mulle ja Mariale õhtusöögi teha (kanapasta, algusest peale kõik ise tehtud, k.a pasta) ning kella kaheksast lähen Jezza juurde filmiõhtule. Homme tuleb kast värseket puuviljadega ja ülehomme on Adamiga plaan hip-hop showd The Birdi vaatama minna. Reedel on Gingeris tüdrukutega pidu ja laupäeval ONGI JUBA JÕULUUUUUD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! JA pühapäeval siis tripime. Kui midagi mainimisväärt vahepeal juhtub, siis kirjutan siia üles ikka. ;)



No comments:

Post a Comment